Vasaloppet - 90 km ainult hulludele

Nagu kõik teavad on Vasaloppetist välja kujunenud legend ja see suusasõit veab igal aastal põhisõidule kohale 15 000 inimest. Koos kõigi ülejäänud võistlustega osaleb nädala jooksul Vasaloppetil ligikaudu 55 tuhat inimest. 

Kui eelmine aasta ma selle maratoni võlu ei suutnud näha, siis teisel aastal vist jõudsin saladusele jälile. 

Lisaks sellele kujunes Vasaloppet ka minu selle hooaja parimaks sõiduks. Kuidas kõik kulges - loe nüüd ja kohe!
Foto: võistlejad tormavad rajale, autor: Magnus Östh
Vasaloppetiks valmistumisel tegin ka see aasta läbi süsivesikute laadimisprotsessi, mis algas eelmise nädala teisipäeval, kui kaks päeva vältisin igal võimalusel süsivesikute tarbimist ja siis kaks päeva kühveldasin süsivesikuid nii, kuidas jaksasin. Kuna Vasaloppet võtab 4-5 tundi aega ja enamik sellest on pulss punases, siis energiat kulub kõvasti. Selleks, et keha täiesti välja ei lülituks, on võimalikult suur süsivesikute varu kehas hädavajalik. Otsest efekti on raske mõõta, aga lootma peab. 

Vasale sõitsin alles reedel ja läbi Oslo, sest see teekond on kõvasti lühem, kui laevaga läbi Stockholmi. Reede õhtuks olin Sälenis (stardipaigas) kohal. Sel korral oli võistkonnal õnnestunud ööbimine saada vaid kilomeetri kaugusele stardist, mis vähendab kõvasti stardieelset stressi ja sagimist. 
Foto: võistluseelne testipäev - rada oli nagu raudtee ja päike säras
Nagu Visma Ski Classics võistlustel tavaks on saanud, siis päev enne säras veel taevas päike ja oli imeline talveilm, kuid pühapäeva öösel hakkas kõvasti lund sadama. Seega laupäevane suusatest ei andnud väga suurt tulemust, kuid mingit pilti on ette vaja. Meie hooldemehed töötasid öö läbi ja kuulsin, kui mehed kell 3.30 magama vajusid. 

Pühapäeva hommikul liikus kogu see rahvamass stardi poole. Autode rivi oli meeletu ja pärast muljetest kuulsin, kuidas inimesed autodest välja hüppasid, suusad võtsid ja starti tormasid - muidu lihtsalt poleks jõudnud. Meil oli õnneks elu mugav - kaks võistluspaari näpu vahel jalutasin starti, et teha veel viimane suusatest. Tundus, et toimivad, vägev! 
Foto: stardiootus jäi ka kaamerasilma ette, autor: Magnus Östh
Kell 8.00 tõusid stardiväravad ja 15 000 inimest alustas enda seiklust rajal, kus ühtegi klassikajälge näha ei olnud. Otsi kohta, kus sa saad. 
Mina sain stardist väga halvasti minema. Küll olid ees mehed, kes otsisid taga uut suusakeppi ja tekitasid totaalse kaose. Küll jäid ette tublid harrastajad, kes ei suutnud tõusu sõita. Igatahes mingi hetk nägin, kuidas esimene ots eest liigub, aga paanikaks ei olnud põhjust.
Foto: Vasaloppeti mass - seda peab oma silmaga nägema, autor: Magnus Östh
Esimese tõusu otsas olin kuskil 100. koha ümber. Väike hirm oli ikka sees, et äkki nüüd on rong jälle läinud, aga kui nägin enda ees gruppi, kus ka suurfavoriidid Andreas Nygard ja Tord Asle Gjerdalen, siis sain jälle rahulikumalt hingata. Kuid ikkagi olime jäänud maha ees liikunud peagrupist. Vahe oli ligikaudu minut ja oli näha, et selline olukord Nygardi ei rahuldanud. Mitmel korral käis ta grupi ees jalgu trampimas, et kõik näeksid vaeva, et eesolev grupp kätte saada. 
Foto: Mangsbodarna vahefiniš, mina number 129, autor: Magnus Östh
Peagrupi saime kätte siis, kui sõidetud oli ligikaudu 35km ja koheselt tempo langes. Järjest mehed hüppasid kõrvale, et põit kergendada. Sama pidin ka tegema mina, kuid otsisin seda õiget hetke. Ja siis see tuli - Gjerdalen jäi seisma, mina kohe tema kõrvale. Teadsin, et tema taga saaksin kiiresti pundile järgi. Õnneks oli grupp piisavalt pikk, et sain küllaltki ruttu grupisabast uuesti kinni. Kõik oli hästi ja sain hinge tõmmata. Kuid ühtäkki hakkas ees meestel kiire, tempo kruviti üles. Alles mõni hetk hiljem kuulsin raja äärest, et ees oli veel üks väiksem grupp, millega vahe hakkas juba nelja minuti peale tõusma. 

Aga sellel hetkel olin mina suure grupi lõpus ja nägin, kuidas mehed ees hakkasid vahesid sisse jätma. Nüüd hakkas kiire. Konkurent - konkurendi haaval liikusin ettepoole, aga kurat, jõudu jäi väheks. Nägin gruppi enda ees. See ei olnd üldse kaugel kõigest 200m, aga lähemale ei jõudnud. Selleks hetkeks olin juba 10 kilomeetrit meeleheitlikult kiirendanud ja suusaradu sisse lükanud, sest kõik sõitsid ainult üksteise järel ja mööduda oli väga raske. Peale Evertsbergi (50km) sain aru, et peagruppi ma enam täna ei näe ja pean võitlema iga koha eest, mida pakutakse. 
Üllataval kombel sattusin veduriks jällegi naisteliidrile. Seekord oli selleks Lina Korsgren ja ta tegi elu sõitu. Ka NRK (Norra rahvustelevisioon) kommentaatorid olid öelnud, et Korsgren peaks osa võidurahast Põllustele andma, kes teda kriitilisel hetkel pikalt vedas. Jõudsime koos järgi mitmetele tugevatele sõitjatele ja olin juba esi kuuekümne piirimail, kuid siis hakkas keha näitama väsimuse märke. Raja 65. kilomeetril tekkis esimene raske hetk, käed muutusid järjest raskemaks ja konkurendid hakkasid käest libisema. Tõmbasin kiirelt sisse kaks OTE energigeeli ja kulistasin enda joogivööst sisse spordijooki - äkki see hoiab veel elus. Järgmised kümme kilomeetrit tulid väga raskelt. Kui nägin silti, et kakskümmend on veel sõita, pidin peaaegu murduma. 
Aga siis sain sisse uue hingamise. Suusad hakkasid jälle paremini tööle ja suutsin tempot tõsta. Teadsin, et eesmärgiks olnud 50nes koht ei saa olla väga kaugel. Viimased 15km andsin nii minna, kuidas torust tuli. Järjest suutsin konkurentides mööduda. Viimastel kilomeetritel töötasime koos viieses grupis, kus ootasin enda võimalust, et rünnata. Teadsin, et enne lõppu on üks järsk tõusunukk. Proovisin seal ja sain konkurentidest lahti, aga see lõpusirge oli pikk. Ja 200m enne lõppu näitas Rootsi sprindikoondisesse kuuluv Olle Jonsson oma võimu ja lendas minust mööda, tema sabas Austria tiimi esindav soomlane Veli-Matti Resänen. 
Foto: päästev finiš Moras
Oma teisel Vasaloppetil sain 62. koha, edasiminek eelmise aasta 117. kohaga on märgatav. Esimest korda sel hooajal suutsin panna kokku hea maratoni, kuigi paar taktikalist viga jäid kripeldama, aga sellest hoolimata andsin endast kõik ja see oligi minu jaoks peamine. 

Aga miks kõik ikkagi sinna Vasaloppetile ronivad. Esiteks on see jõukohane profiili mõistes kõigile, sest rajal ei ole keerulisi laskumisi ega meeletuid tõuse. Teiseks, see eneseületuse tunne finišis on väga võimas ja see atmosfäär kogu suusaürituse ümber on uskumatu. Kolmandaks, Vasaloppet on väga hästi korraldatud. Arvestades seda talve, mis ka Rootsis on olnud, on kiiduväärt, et nad suutsid selle maratoni täies mahus läbi viia. 

Nüüd ei jää minul endal muud üle kui puhata, sest täna  valutab kogu keha. Vasaloppeti numbreid ka: sõiduga kulutasin 6869 kcal, keskmine pulss oli 161 ja maksimum 185 ning sõidu aeg 4 tundi ja 42 minutit. 

Olge mõnusad! 
Mart Kevin
Eelmine
Tagasivaade Jizerskale ja poole hooaja kokkuvõte
Järgmine
Varajane hooaja lõpp