Tartu Rattamaraton

Elu esimese täispika Tartu Rattamaratoni läbisin sel pühapäeval.. ja oi, milline seiklus mind ja teisi osalejaid ees ootas.

Foto: õnnelik Tartu Rattamaratoni läbija

Algselt mul polnud üldse plaanis Tartu Rattamaratonist (edaspidi TRM) osa võtta, kuid läbi Instagrami naeratas loosiõnn ja võitsin kaks tasuta registreerimist mistahes distantsile. Ennast panin kirja 89km distantsile ja sõbranna Ethel võttis plaani 40km.  

Foto: nädala sees ootasid ees karmid intervallid

Nädal või kaks varem oli mul mõtteis läbida TRM enda Cube cyclocross rattal, sest trass olevat kiire ja tehnilist osa vähe. Selleks, et saada aimu, kuidas cyclocross rattaga maastikul sõita on (siiani olin kasutanud seda ainult maanteel), võtsime koos sõbra Kaspariga teisipäeval ette trenni Tartu lähedal Vooremäel. Sealsed rajad on ühed raskemad Eestis ja liivane pinnas oli võhiku jaoks nagu mina suureks väljakutseks. Kokku kukkusin 4 korda, kaks neist suutsin teha liivastel laskumistel ja ülejäänutel juhtudel panin tõusul külje maha, sest lihtsalt ei liikunud enam edasi. Üleliia enesekindlust see treening just ei andnud, kuid uskusin, et saan ikkagi võistluspäeval hakkama.

Foto: nägu naerul peale hooaja esimest MTB trenni

Ilmaennustusele ja keerulisele treeningule tuginedes võtsin vastu otsuse, et otsin endale korraliku MTB ratta, millega mudas möllata. Kartsin, et jään lihtsalt enda cyclo rattaga hätta. Appi tuli prints Võrust ehk Kaspar, kes laenas mulle enda imelist Scotti ratast. Panin rattale külge enda cyclo pealt maantee pedaalid ja olin väljakutseks valmis!

Pühapäeva hommikul aknast välja vaadates tekkis tahtmine teki alla tagasi pugeda. Vihma lihtsalt kallas ja tuul oli meeletu. Mind ennast häiriski kõige rohkem lõikav tuul, mis Tehvandi suusastaadionil starti oodates ei olnud üldse meeldiv ja ümberringi inimesed lihtsalt värisesid. Osati võis see muidugi olla stardieelsest ärevusest. Stardinumber oli mul 938, seega teadsin, et alguses mul suurt hoogu üles ei õnnestu võtta ja saan rahulikult sõitu sisse elada. Nii ka läks – esimesed kilomeetrid oli massiüritustele omaselt aeglased ja kõik läbisid mudast ja vesist rada ettevaatlikult. Ega ise ka ei julgenud väga kõvasti kohe vajutada, sest 89 km sellise ilma ja rajaga tõotas tulla väga kurnav.

Siiski hakkasin koht-koha haaval enda positsiooni parandama ja üritasin sõita targalt. Maastiku kogemus mul praktiliselt puudus ja rada polnud kordagi läbinud, seega võtsin alguses väga rahulikult, sest ka hirm kukkumise ees oli suur. Esimest korda panin külje maha Tartu Maratoni raja kõige järsema tõusu peal, kus lootsin konkurente üle kavaldada. Üritasin mööda põldu üles minna, kuid mingi hetk muutus pinnas nii pehmeks, et ratas käis lihtsalt kohapeal ringi ja kuna ma enda pedaali piisavalt kiiresti lahti ei saanud, tuli emake maa kiiresti vastu. Õnneks oli kukkumine pehme ja kuna kõik läbisid rajaosa aeglaselt, siis ma aega väga ei kaotanud.

Sealt edasi kulges sõit juba sujuvamalt, kuigi rada oli muutunud väga pehmeks ja nõudis head rattavalitsemisoskust. Ratas tagumiku all kippus pidevalt libisema ja vajus üha sügavamale, mistõttu oli oluline sõita võimalikult sujuvalt ja mitte kordagi hoogu kaotada. Minu jaoks oli raja keskmine osa kõige raskem lõik. 

Foto: sile asfalt oli ainult unistus

Metsavahelisd tõusud ja laskumised olid muutunud mudamülgasteks ja väga mitmel korral oli suurel kiirusel vaja loota ka heale õnnele. Üllataval kombel ma laskumistel kordagi ei kukkunud, vaid kaks ülejäänud kukkumist esinesid samuti tõusudel. Ma lihtsalt ei saanud piisavalt sujuvalt edasi, hoog rauges ja jalga pedaalist ma ei suutnud õigel ajal lahti võtta. Seega ei jäänud muud üle, kui oodata külili vajumist, pedaali lahti kohmitseda, ennast püsti ajada ja edasi võidelda. Minu jaoks olidki kõige tüütumad olukorrad, kus pidin jala pedaalist välja võtma. Eriti seetõttu, et mul olid jalas maanteeratta kingad ja kinnitused läksid muda täis, mistõttu kohmitsesin pikalt enne kui jala uuesti pedaali külge sain. Nii mitmelgi korral nägin endast möödumas just neid saatusekaaslasi, kellest olin juba varasemalt mööda sõitnud. Ega see mind eriti ei morjendanud, sest võidu peale ma ju ei sõitnud ja mõni koht ees või taga ei mänginud absoluutselt mingit rolli.

Kogu sellest sumpamisest ja nokitsemisest sai leevenudst alles Palu TPs, kus mul õnnestus kurgust alla ajada ka kaks energiageeli. Loomulikult olid need üleni mudased, aga kuskilt oli vaja energiat saada. Tuul ja külm vihm kurnasid keha veelgi rohkem, mistõttu oleks tahtnud palju paremini rajal toituda, aga keerulised olud ja mudased joogipudelid ei andnud selleks palju võimalust. Puudulikkust toitumisest andis keha märku 15km enne lõppu, kui mõlemad tagareied korraga krampi läksid. Mõtlesin, et siia minu sõit nüüd ka jääb ja pean terve tee edasi krampidega võitlema. 

Ainuke lootus oli see, et saan spordijoogist kätte kiiresti vajalikud elektrolüüdid ja mineraalid, et kehale leevendust anda. Jõin ära pea terve pudeli spordijooki ja mõni minut hiljem olid krambid kadunud. Super! Mitmel teisel võistlusel ei pruugigi aru saada, kui palju keha toitu pingutuse ajal vajab, kuid seekord lõi see välja ja olen tänulik, et olin selle kõige peale mõelnud.

Viimased 13km ehk alates Hellenurme TPst sain sisse juba väga hea rütmi ja tunne läks kogu aeg paremaks. Enesekindlus ratta peal tõusis ja selgelt polnud ma nii väsinud kui teised minu ümber. Viimasest kohvipunkti tõusust sain kenasti üles ja lõpp juba paistis. Üle finišijoone jõudsin 426. kohaga. Pole üldse paha :) 

Foto: taustal Puhas Vesi, aga mina nii puhas enam ei olnud

Riided ja varustus olid muidugi lõpus väga porised. Minu ainuke mõte oli saada kuivad riided ruttu selga, natukene sooja suppi kõhtu ja koju sooja duši alla. Kurnatus nõudlikust ilmast ja pingutusest oli suur, pühapäeva õhtul olin justkui vati sees ning keha oli omadega täiesti läbi.

Hetkel reisin Norra ja nädalavahetusel võistlen Rootsis, Karlstadis 90km rullsuusamaratonil. Loodan, et keha on selleks ajaks piisavalt taastunud ja saan ka nädala keskel mõne kvaliteetse treeningu teha.

 

Mart Kevin 
Eelmine
Vasaloppet 2019
Järgmine
Klarälvsloppet