Tartu Linnamaraton

Hei, hei!

Sel korral venis blogipostituse kirjutamine üsna hilja peale, kuna olen olnud hõivatud muude tegemistega. Aga nüüd on paras aeg anda ülevaade möödunud laupäeva 8. Tartu Linnamaratonist, kus osalesin poolmaratonil. 
Foto: poolmaratoni 15km, jook kulus marjaks ära
Enne, kui jõuan poolmaratonini, kirjutan lahti enda tegevused enne võistlust ehk mis teen selleks, et olla võimalikult heas löögihoos. 

Selleks, et üldse saada teada, mis tempoga mul kannatab jooksma minna, tegin teisipäeval jooksulindil 5x4 minutit intervalle. Esimesed kaks intervalli tegin 3:45/km tempos, sest eeldasin, et selle hooga peaksin olema võimeline poolmaratoni läbima. Järgmistel intervallidel tõstsin kiirust, sest teadsin, et mul on vaja teha alla üks hea kiirustrenn, et keha ja jalad harjuksid kiire jooksuga. Kolmandad neli minutit läbisin 3:30/km, neljas intervall tuli juba 3:20/km ja viimane 3:00/km. 20 km/h jooksulindil oli minu jaoks juba selline kiirus, kus jalad käisid enda arust väga kiiresti ja ei oska öelda, kas oleks suutnud ka kiiremini. 
Selleks, et kiiresti joosta on vaja mõelda läbi ka enda varustus. Seetõttu pidasingi vajalikuks vahetada välja enda auklikuks kulunud Mizuno võistlustossu uute Nike püsside vastu. Olin küll skeptiline, et kas ainult pooleteise nädalaga suudan need sisse joosta, aga tagantjärgi võib öelda, et tossud olid väga mugavad ja aitasid mul oma eesmärki püüda. 
Reedel ehk päev enne starti tegin läbi tegevused, mis mul on aastate jooksul välja kujunenud. Selleks on mul alati teatud elemendid, mida ma pean tegema, et keha peaks kõvale pingutusele vastu. Esiteks, teen alati väga kerge trenni. Nii ka seekord, kus jooksin 45-50 minutit ehk umbes 10km, mille sisse mahtusid ka 3-4 kiiremat lõiku. Õhtuti joon alati palju vedelikku, seal hulgas spordijooki. Söön seda, mille järgi on tuju. Kindlasti ei tasu päev varem üle süüa, sest see nõuab kehalt palju. Aga sellest, kuidas näeb välja minu toitumisalane ettevalmistus pikkadeks maratonideks, nagu näiteks Vasaloppet, kirjutan juba mõnes teises postituses. 

Foto: koos tugimeeskonnaga ;)
Minule endale meeldib minna starti alati kergena, seega on minu jaoks oluline süüa piisavalt vara enne starti, et keha jõuaks toidu ära seedida. Samas ei tohi minna starti juba energiadefitsiidis, seega kuluvad vahepealsel perioodil ära energiageelid ja spordijoogid.

Laupäeval kell 11 anti start 8. Tartu Linnamaratoni 21km distantsile. Starti läksin ainult ühe eesmärgiga - teha hea jooks ja saada aeg alla 1:20. 


Esimese kilomeetri läbisin 3:20 tempos, tunne oli super, jalg kerge, aga teadsin, et pikalt ma seda tempot hoida ei taha, sest muidu kõrvetan ennast läbi. Leidsin endale ette hea paarilise ja koos liikusimegi 3:35-3:37 rütmis edasi. Väike kartus oli, et äkki pingutan üle, aga samas ei tahtnud konkurenti ka eest ära lasta, sest tuules on ju palju lihtsam joosta. Sparta spordiklubi särgis jooksnud mehe olin sunnitud Teguri tänaval eest ära laskma, aga õnneks selja taga paistis juba hea kolmene seltskond, kellele end külge haakida. 

Foto: tehtud!
See kolmik saigi mind kätte Kesk tänava lõpus. Teadsin, et seda punti ma ei lase mingi hinna eest minema. Minu jaoks oli raja kõige raskem osa läbi, sest Emajõe äärde jõudes ootasid meid ees pikemad sirged ja rohkem publikut. Ainuke hetk, mil mul hakkas raske oli 15km juures Ujula sillal. Sealt tuli väike vahe sisse, aga õnneks isa oli just õige koha peal ja ulatas mulle joogipudeli, kust sain ennast vajalike süsivesikute ja elektrolüütidega laadida. Paar kiiremat sammu ja sain taas grupil sabast kinni. Selleks hetkeks olime kätte saanud ka varasemalt eest läinud Sparta mehe. Liikusime kohtadel 12-16. 
Foto: drink up!
Laululava juures liikusid selg ees vastu veel kaks konkurenti ja meie viiene grupp oli tõusnud juba esikümne konkurentsi... aga teadsin, et raja lõpp saab olema raske, sest ees ootas Lossi tänava tõus. Enne Lossi tänavale jõudmist kolm kaasjooksjat tõstsid tempot, kuid ma ei soovinud nende pakutud hooga kaasa minna. Mõtlesin, et küll ma nad Lossi tõusul kätte saan ja möödagi lähen. Ai, see tõus on raske! Ja kusjuures kõige raskem hetk on alati pärast tõusu, kui hoog on vaja uuesti üles võtta, aga jalad ei tahtnud üldse koostööd teha. Kannata, Mart, kannata... need olid ainsad mõtted mu peas. Lõpp ju peaaegu käes! 
Riigikohtu ette tagasijõudes olid meie grupis juba vahed välja kujunenud. Üritasin küll tempot tõsta ja konkurente püüda, aga ka teised mehed tegid seda sama. Raekoja platsile pöörates andsid jalad juba märku, et ära piina meid enam, aitab küll! Ja õnneks ma neid rohkem piinama ei pidanud. 
Foto: minu pingutuste tulemus

Tulemuseks 14.koht ja aeg 1:18:16. Seega jooksin pea kaks minutit kiiremini, kui olin plaaninud. Püstitasin ka poolmaratoni isikliku rekordi, parandades 2017.aastal Tallinnas joostud aega kolme minutiga. Tartu Linnamaratoni 21km rekordit parandasin kaheksa minutiga. 

See tulemus on üllatav, sest jooksnud ma sel suvel olen vähe. Enne linnamaratoni olin jooksnud kokku 500km, mis arvestades muid treeningmahte on vähe. Lisaks ei ole ma praegu veel ka kõige kergem, mis jooksmisel on väga oluline. Järelikult on vorm hea ja siit saab hea fooniga minna vastu kõige olulisemale treeningperioodile! 

Kõigest poolteist kuud on jäänud esimese Visma Ski Classics stardini! 

Mart Kevin 
Eelmine
Klarälvsloppet
Järgmine
Kohanemine uue rutiiniga