Eviko Suusarull ja treeningnumbrid


Selles blogipostituses annan ülevaate enda treeningnumbritest eelmisel hooajal ja näitan, millised on olnud treeningud sel hooajal. 

Samuti räägin kahest Eviko Suusarulli etapist, millest viimane sai väga kõva meediakajastuse. 
Foto: Eviko Suusarulli I etapp, autor: Airi Undrits

Enne kui lähen kõige magusama osa juurde, ehk selle, kuidas sain võidu sõita taaskord rajale ilmunud Andrus Veerpaluga, võtan kokku eelmise aasta numbrites ja räägin natukene, kuidas minu treeningud välja näevad. Äkki pakub huvi ja saate ka midagi kõrva taha panna. 

Foto 1: Treeningnumbrid mai 2018- aprill 2019
Kui hoolikalt silmi kissitatada, siis on pildilt näha, et treenisin eelmisel hooajal kokku 775 treeningtundi. Suurimaks treeningnädalaks oli 37 nädal, kus tunde kogunes üle 25 tunni. Seega need numbrid ei ole mitte midagi erilist. Kilomeetreid tuli aastaga kokku 9646 ja sellest 4867,1 km läbisin klassikalises tehnikas, kas siis rullidel või suuskadel. Lisaks sellele oli enamik sellest läbitud distantsist paaristõugetega. 

Suvel jäi palju treeningtunde selle taha, et olin täiskohaga tööl, kuid nädalas suutsin ligi 15 tundi alati treenida. 

Eelmisel aastal hakkasin ka rohkem maratonile keskendunud treeninguid läbi viima. Kõik, mis tegin, oli suunatud ainult ühele eesmärgile. Tõsi, et vahel see siht kadus, kuid üldplaanis oli fookus paaristõukel ja selle arendamisel. 

Eriliselt on meeles treening, mida kutsusime "Vasapassiks", mis siis oli 5h paaristõuke trenn, mille sees oli 2-2,5h intervalle. Üldiselt nägi asi välja nii, et kerge soojendus 60 minutit ja siis hakkas töö pihta. Mitte kõik intervallid ei olnud rasked, kuid loodud selleks, et imiteerida pingutust ja profilli, mis Vasaloppetil talvel ees ootab.  Seega intervallide algus oli raske, sest igal maratonil pannakse täiega alguses minema, seejärel kergemad lõigud koos kiirendustega jne. Kellele pakub rohkem huvi, siis võin detailselt lahti kirjutada ja kui soovid sellel trennil kunagi liituda, siis võtan alati kampa. 

Aga nüüd siis selle hooaja esimese kahe võistluse juurde...

Õnneks on Eestis tänu Tartu Suusaklubi harrastajate entusiasmile ellu kutsutud Eviko Suusarulli sari, mis pakub suviste treeningute kõrvale väga head võistlusmomenti ja võimalust ennast teistega võrrelda. 
Foto: Meeste finaali ootamas, autor Airi Undrits
Esimene Eviko Suusarulli etapp toimus juuni keskel Tartumaal Lange motokeskuses, kus ees ootas vabatehnika sprint. Enne võistlust olin vabatehnika rullsuusad saanud alla kaks korda. See tähendas, et kõige enesekindlamalt võistlusele vastu minna ei saanud. Mäletavasti juuni keskel oli väga soe ja ka tol päeval. Asfaldi kuumus ja tuulevarjulisus kerisid tajutavat temperatuuri veel kõrgemale. Võistluspaigast lahkudes näitas motokeskuse tabloo 43 kraadi sooja (see muidugi oli lauspäikse käes). 

Foto: Poosetamine enne superifnaali, autor: Airi Undrits
Nagu sprindivõistlusele kohane, algas kõik eelsõitudega, kus tuli läbida üks kardiraja ring. Minul kulus selleks aega 1.48,6 ja koos Martin Himmaga jagasin päeva parimat aega, kuid kõik konkurendid olid tihedalt kannul. Eelsõit oli ausalt-öeldes väga raske ja tundsin, et võitlus finaalides saab olema tihe ja pingeline. 

Peale kvalifikatsiooni ootas ees M vanuseklassi finaal, kus võistlejad jaotati stardivõrgustikule eelsõidu aegade järgi. Sain valida parima stardipositsiooni ja haarasin kohe stardist liidriohjad. Finaalides oli vaja sõita 1,5 ringi, mis tegi pingutuse raskemaks ja nõudis juba ka natukene taktikalist vaistu. Võitlesin kõvasti positsiooni eest, kuigi olin omadega juba täiesti läbi. Viimasesse kurvi jõudes olin veel esimene, kuid keha oli täiesti kange... lõtvus oli kadunud ja terve viimased pool ringi olin hambad risti surunud, et keegi mööda ei saaks. 

Ekstra käigu leidis endast üles Karl-Erik Rabakukk, kes minust oluliselt teravamate ja tehniliselt paremate liigutustega möödus ja pidin leppima teise kohaga. Olin veidi löödud, kuid teadsin, et mul on veel võimalus superfinaalis enda vigu parandada. 

Superfinaalis olid koos nii meesjuuniorid, mehed kui ka meesveteranid ehk päeva 20 kiiremat eelsõidu aega.  Plaan oli lihtne, võtta stardi esimesed paarkümmend meetrit rahulikult, suruda ennast Himma selja taha ja oodata oma võimalust. 

Tundus, et ka Himma sai minu plaanist aru ja omakorda üritas heaks teha enda vanuseklassi finaali möödalaskmist, kus eestlasi üllatas terava lõpuga lõunanaaber Lätist. Seega Himma lükkas kohe stardist punni põhja ja hoog oli tal hea. Tunnetasin, et sirgetel suudaksin olla kiirem, kuid jäin kogu aeg mõne meetriga Himmast kurvidel maha.  Himma ees ja mina järel suutsime ülejäänud konkurentidega sõita sisse väikse vahe. Viimasesse kurvi läksin ründama - võtsin algselt väliskurvi, et lõigata seejärel sisse, kuid tulemuseta. Himma oli minust lõpusirgel selgelt tugevam ja jäin teiseks. 

Pettunud ma kindlasti ei olnud, sest superfinaal oli minu poolt kindlasti päeva parim sõit, kus tundsin ennast juba natukene paremini. Järgmisel etapil pean lihtsalt olema tugevam, kuid üldiselt on suvised võistlused vaid treeningu eest. 
Foto: meeste superfinaali esikolmik, autor: Airi Undrits
Nüüd aga jõuame selle kõige parema juurde - läinud nädalavahetuse Eviko Suusarulli II etapp, mis toimus Alutagusel ja korraldajad olid mõelnud välja huvitava formaadi. 

Alutagusel ootas ees kõigepealt 600m takistusjooks, saabaste vahetus ja 12km klassika rulli. Algselt ma ei olnud rõõmus selle formaadi üle, sest varasematel võistlustel olen olnud saabaste vahetamisega alati hädas ja palju aega kaotanud, kuid otsustasin siiski võistlema minna, sest võistlus on alati parim treening.
Foto: Eviko II etapi start
Lisaks sellele avastasin stardinimekirjast midagi, mida ei osanud oodata - Andrus Veerpalu. Eeldasin kohe, et sellest saab suur meediasündmus, kuid alles kohale sõites sain aru, et nii tõesti oligi. Kohal olid fotograafid, ajakirjanikud ja üldist melu oli võistlusel rohkem. Kindlasti tšeki üle ka Delfi video.
Foto: saapavahetus edukalt tehtud ja esimesena vahetusalalt minema!
Võistlusele üles seatud takistusrada oli õnneks üsna lihtne ja selle eesmärk oli ilmselgelt tekitada rullisõidu ajaks vahesid, et ei tekiks grupis veeremist. Jooksu lõpetasin teisena Suusahullu Andres Juursalu järel, sest teadsin, et oluline on ainult saapad kiirelt vahetada ja jooksul sain võtta palju kergemalt, kui oleks suutnud. 

Saapavahetuses teadsin juba, et minu Madshus saapad ei ole kiireks vahetuseks ideaalsed. Seetõttu otsustasin saapad kergelt enne kinni siduda ja need lihtsalt vahetusalas jala otsa tõmmata. Vahetusalas enda arust väristasin üsna pikalt, kuid püsti tulles sain aru, et olen esimene, kes minema saab. Tihedalt kannul kiire saapavahetuse teinud Veerpalu ja esimesena jooksult tulnud Juursalu, paar meetrit meist maas Kaupo Tammemäe. 

Foto: mina ja Andrus klassika rulli peal
Rullisõidul teadsin, et esimesena peaksin tegema väga palju rohkem tööd ja seega ei tahtnud kohe ette minna. Samas ei olnud sellest huvitatud ka mitte keegi teine. Seega võtsin hoo üles ja minule suutis järgi tulla ainult Veerpalu.

Esimese ringi lõpus oli välja kuulutatud preemiasekundid vahefiniši eest. Kuna mina ja Andrus olime erinevas vanusegrupis, siis võitlust sekundite nimel ei tulnud, kuid võtsin sellest hoolimata vaikselt hoo üles joonele sõites, et saada aru, kuidas on Andruse ja minu vahekord. Sain aru, et mul on käike rohkem varuks kui tal. Kolm ringi tegime koos tööd ja kasvatasime edu teiste ees. Neljanda ringi alguses sain üllatuslikult vahe sisse ja siis ei olnud enam mõtet tagasi vaadata, vaid lihtsalt gaas põhja ja minekut. Püüdsin hoida tempot üleval kuni lõpuni, alles viimase tõusu peal lasin käigu välja ja veeresin üle finišijoone. 
Foto: päästev finiš käes ja võit kotis ;)
Lisaks võidule sain kirja ka kiireima ringi, mis üllataval kombel oli minu neljas ring, kuid kõik ringid olid üsna stabiilse tempoga ja suurt ärakukkumist ei olnud. 
Võistlusega saan üldiselt väga rahule jääda, sest suutsin hoolimata tugevast treeningnädalast pingutada ja näiteks maksimaalne pulss oli 186 lööki minutis, mida ma veel sel aastal näinud ei ole. Seega igati hea märk! Hommikul stardipaika sõites polnud ma väga värske, kuid õnneks see võistlusmomendis välja ei löönud. 

Mart Kevin 

Eelmine
Hooaeg 2018-2019, osa 2
Järgmine
Hooaeg 2018-2019, osa 3