Esimesed päevad Livignos

Esimesed kaks päeva on nüüd Livignos keskmäestikus oldud ja paras aeg võtta kokku senine kohanemine ning teekond siia. 
Uue hooaja võtan vastu ka uues riietuses
Ka sel aastal otsustasin Livigno teekonna autoga ette võtta. Suuresti seetõttu, et selline lahendus on minu jaoks kõige mugavam, sest auto on kogu aeg käepärast ja kulusid hoian ka kõvasti kokku. 
Reisi alustasin neljapäeva hommikul kell 6:30. Päeva eesmärk oli õhtuks jõuda Wroclawi, kuhu olin kinni pannud ka ööbimise. Ehk sõita oli vaja ligikaudu 1300km ja ajaline kulu umbes 15h.  Balti riigid läbisin kiiresti, aga kõige kohutavam on Poola, sest see on lihtsalt nii suur. Kokku enda teekonnal läbisin Poolat ligi 1000km, võrdluseks see, et kodust Poola piirini oli umbes 600km. 
Õhtul Wroclawi jõudes olin omadega juba üsna läbi ja silmad hakkasid väsima ehk oligi paras aeg teha paus. Korraks sõidu peal käis läbi ka mõte, et põrutan ühe hooga Dresedenisse, aga kuskil poole Poola peal loobusin. Võtsin hotelli ees asunud KFCst ühe burgeri ja läksin magama. 

Teise päeva sõit kulges samuti üsna hõlpsasti ja probleeme ei olnud. Kokku läbisin 2300km ja aega kulus umbes 25-26h. Otseselt igav mul teel kordagi ei hakanud, aga huvitav ka nüüd just ei olnud. Õnneks sain hommikusöögiks vajalikud asjad ka õhtul poest kätte ja sain juba Livigno mägede vahel unne vajuda. 
Mis koht on Livigno? See on minu hinnangul omapärane koht. Siin olles tekib tunne, et oled muust maailmast kuidagi eraldatud ja kõik liigub omas rütmis. Talvel saab siia ainult kahte teed pidi. Esimene, mida mina ka kasutasin on tunnel Šveitsist ning teine variant on tulla üle mäe Bormiost. Jõekaldal ja mäeorus asuv mägilinn on alles ellu ärkamas ja põhihooaeg pole siin veel alanud. Toidupoodide tootevaliku järgi võib hinnata, et turistid kasutavad võimalust osta maksuvaba alkoholi ja see on siin üks parimaid müügiartikleid. 

Aga nüüd ikkagi spordi juurde, sest selleks ma siia ju tulin. Eile sain sel hooajal esimest korda suusad alla! Esimene reaktsioon oli küll , et mis need suured jurakad lauad mu jala otsas ripuvad, aga kümne minutiga olin juba omas elemendis ja kilomeetrid lendasid mööda. Tegelt päris nii ei ole olnud, sest esimesed päevad on olnud ootuspäraselt rasked. Pulss on harjumatult kõrge ja liigutused tulevad paljud raskemalt. Annan enda kehale veel aega kohaneda, kuid palju päevi enam järel pole, sest vajalikud trennid on vaja ära teha. Algne plaan oli teha intervalle juba homme, aga enda "ekspert"hinnangu põhjal lükkasin selle teisipäeva peale. Nüüd on raske treening küll lähemal võistlustele, aga usun, et tulen toime.  

Hetkel võtsin pool päeva puhkust, et tööga järje peale saada. 
Kuuleme juba varsti!

Kuidas raskemad trennid sujusid ja kuidas uus varustus võistlusteks valmis on, annan teada juba järgmises postituses ;) 

Olge mõnusad
Mart Kevin
Eelmine
One step closer
Järgmine
Hooaja avalöök Livignos